Pages

laupäev, august 6

Palju pilte Helsingist + uus kleit


 1. Helsingi


Nagu ikka, siis ka sellel aastal, tegime lastega ühe väikese suvise lõbustuspargi reisi. Eelmisel aastal käisime Copenhagenis (see jäi vist blogimata, aga siis tegid lapsed oma esimese lennureisi) ja sellel aastal otsustasime siis jälle Helsingisse minna. Väga sarnase reisi tegime me ka viis aastat tagasi, aga kuna lapsed kasvavad ja kõike ei mäleta, siis võib vanasse kohta jälle tagasi minna. Seda enam, et mina ei tüdine Helsingist vist kunagi, ma tahan sinna alati tagasi minna. Kesklinn on juba kenasti selge ka ja juhatasin isegi ühtedele turistidele teed :)
Majutuse võtsin seekord Scandic Marski hotelli, siis kui nad pakkusid kolme ööd kahe hinnaga. See hotell on super asukohaga, Mannerheimi teel, otse Stockmanni vastas, aga muidu üsna kulunud olemisega. Samas oli kõik olemas, mis vaja, nii et otsustasin sellest kaheksakümnendate (vist) sisekujundusest lihtsalt mööda vaadata. Muu oli nagu selle keti hotellides ikka, hästi.


See käepael on Maibriti enda tehtud, meil siin tuli väike paracordi hullus peale :)

Alustasime siis lõbustuspargiga ja sellel aastal oli tore see, et mõlemad lapsed on üle 140 cm, mis tähendab, et nad said kõikidele atraktsioonidele. Nii ei jäänud neil mitte kuskil käimata ja peale väikest julgusekogumist läks Sander ka kõige hirmutavamana tundunud Ukko kollasele rajale.

Piletimüüjate huumor, kui Andres läks omale ka templit küsima.
Mina aga sellel aastal lõbustusparki väga ei nautinud... Võibolla sellepärast, et minu sees juba marineeris üks toidumürgitus, mis öösel end täiel rinnal avaldas, võibolla aga hoopis lühikese ööune tõttu. Või on lihtsalt vanus juba selline :) Ühesõnaga läks süda kiirelt pahaks.




See on üks hull tuba.  Kes on käinud, see teab, et seal on võimatu püsti olla, sestap ka need käsipuud seal.



Peale hullu tuba ja hambakontrolli tuleb liikuvatest treppidest üles ronida....

...ja siis kaltsuvaibaga alla sõita.




Kui Andres seda pilti tegi, siis ta nentis, et neid pilte kus mina olen koos suhkruvatiga, on meil juba arvestatav kollekstioon kogunenud :)

Aga suhkruvatt mulle üks kord aastas maitseb ja sellega seonduvad ka lapsepõlvemälestused, kui ma seda Vene tänavalt ostsin. Siis oli ta ilma pulgata ja maksis tervelt 30 kopikat (kui Moskva saia sai 10 ja plombiiri 20 kopikaga!).


 Meie tervisehädad algasid tegelikult juba kodust, kui Maibriti sai vahetult enne reisi nohuviiruse, mis Andresel ja Sandril juba läbi põetud oli. Pildilt on see näha kah, et ega tal hea olla ei olnud, aga lõbustuspargihunt temas ei lubanud alla anda. Mina sain siis toidumürgituse, nagu mainitud ja hommik tervitas mind veel nõgestõvega. Vähemalt oli südamepaha selleks ajaks peaaegu lahkunud, ainult keha oli nõrk ja pea uimane. Aga apteegist sai nii Zyrtecit kui söetablette, nii et kõik läks hästi. Loomulikult ei piirdu meie lapsed vaid ühepäevase lõbustuspargi külastusega, nii et eelmisel õhtul pikendasime oma käepaelu ja järgmisel päeval läksime jälle. Mina siis oma hella kehaga enam atratktsioonidele ei läinud, ainult vaateratas tundus piisavalt rahulik. Mina lugesin kohvikus raamatut ja jõin teed-kohvi :)

Üks kindel koht, kus me Helsingis alati käime, on Akateeminen Kirjakauppa ehk Stockmanni raamatuosakond. See on ikka üks paradiis! Seal käisime kohe mitu korda :)


Mulle meeldis see raamat väga. Ei ostnud küll, sest läksin hoopis apteeki söetablettide järele :)



Paras paik ;)



Kolmandal päeval läksime Suomenlinna. Minu soov oli kindlasti minna mänguasjamuuseumi, peamiselt küll selle muuseumi kohvikusse. Muuseum ise on hästi tihedalt täis pakitud, aga meie kõige suuremaks huviobjektiks kujunes hoopis arvelaud, millel me lapsed arvutama õpetasime.

Üks mänguasjamuuseumi töötaja peakski just selline välja nägema :)







See kohvikukene on seal ikka väga minu maitsele. Kakao tuleb näiteks sellises kristallklaasis ja peal oli tal veel vahukoorekuhi. Koogid olid ka väga maitsvad ja kui kohvikupreili nägi, missuguse hunniku magusat me tellisime, pakkus ta kohe meile ka tasuta vett kaasa :) Seda läks vaja!



Siis tegime natuke nostalgiapilte:
Maibrit 2011

Maibrit 2016. Nüüd pani ta jala toolile ainult pildi huvides :)
 


Sander 2011...


...ja 2016



2011...

...ja 2016
Mulle nii meeldivad need pelargoonid!

Eelmisel korral seda mänguplatsi vist ei olnud või me ei pannud tähele. Maibritile oli see nagu vesi veskile, sest tema ainult roniks igale poole.









Tellis, puit, metall, klaas, uus ja vana - kõik kenas ansamblis Suomenlinna infokeskuses.

Isegi lennukeid on Suomenlinnas tehtud!


Dry-dock


Kindluse sees










Maibrit 2011...



... ja 2016. Tundub, et ka puukene on kasvanud :)


Ilma kaisuloomadeta meie lapsed reisile ei lähe...
Viimasel päeval plaanisime natuke poes ka käia. Õnneks ei pea enam H&M-i peale aega raiskama, saab käia mõnusamates poodides. Alustuseks oli meie hotelli kõrval Globe Hope pood. Siis tahtsime Maibritiga kindlasti "templipoodi" ehk Sinellisse minna.

Sinelli

Sinelli

Sinelli
Sinelli. Inspiratsiooniks sõrmejälje piltide tegemiseks.


Peale seda plaanisime mööda sedasama Yrjönkatu Nudge poodi jalutada, aga tee peal jäi ette matkapood nimega Partioaitta, kus pool poodi oli täis Fjällräveni tooteid, mille suhtes meil Andresega mõlemal nõrkus on. Ma olin juba ostmas omale kauaihaldatud Kankeni (ma ei leia praegu a-mulliga üles) seljakotti, aga jätsin siiki poodi, enda distsiplineerimieks :) Sest mul on juba ilus seljakott olemas. Aga valik oli seal lai. 





Lõpuks jõudsime ka minu lemmikusse, Nudge poodi. Seal on palju ilusat Soome disaini. Ja mitte ainult Soome ja mitte ainult disaini. Selline mõnus pood. Ostsin sealt endale suveniiri, kõrvakad.
Nudge poe tahvel.
Seejärel me lahknesime, mina läksin ilusasse riidepoodi COS (kust ei ostnud midagi, aga sain palju ideid) ja kangapoodi, lastel oli aga vaja kogutud taskuraha laiaks lüüa, nii et nemad läksid issiga Stockmanni mänguasjaosakonda ja ostsid loomulikult kaisuloomad (mis on ka käpiknukud). Nad ei tüdine kaisuloomadest vist kunagi :)
 




Lõpuks läksime läbi veel uuest lemmikust, Expresso House'st, Stockmanni Deli kõrval, sõime imemaitsvaid minibrownie'sid ja jõime teed. Siis võtsime hotellist kotid ja asusime kodudeele.



Panin oma suvniirid kohe kõrva ka. By Poola Kataryna.
Aga enne veel käisin läbi raamatupoest, sest ma ei suutnud leppida, et pean lahkuma ilma Mekkotehdase uue raamatu, Koulutyttöjen tyylita. See pidi just neil päevil poodi jõudma ja viiendal korral ma ta saingi. Miks ma selle raamatu pärast eriti elevil olen, on näha alloleval pildil, aga raamatust ma kirjutan eraldi postituse.
Maibrit-mekko uues Mekkotehdase raamatus!
Koduteel. Järgmisel päeval sain Maibriti nohu endale ja nüüd ma siin kirjutan suu lahti, nina ja silmad tilkumas, vanakooli taskurätt kõrval, sest pabertaskurätid on ammu otsas. Vedas, et enne reisi see viirus mind kätte ei saanud.


2. Uus kleit


Enne reisi õmlbesin endale uue kleidi ka. Sest käisin Abakhanis ja leidsin viskoosikastist ilusa kanga, mis sobis hästi minu kampsuniga, mis siis just seljas oli (muidu on mul alati peamurdmist, mida kleidi peale panna, sest mul on kogu aeg külm ju). Kangast palju polnud, nii jäid ära varrukad ja kleidi alumise osa lõikasin põikikangast. Kangast ei jäänud mitte midagi järele :)


Lõige on 03/2012 Burdast. Selline kena öösärgi lõige :) Neid imelikke trukiga kinnitatavaid volte ma taha ei teinud, samuti ei ole mu kleidil lukku ega muud kinnist, sest tuleb üle pea kenasti, vaatamata sellel, et tegin kaelust pisut väiksemaks.



Selline kangas meeldib mulle, minu emale, ja kindlasti meeldiks ka mu vanaemale :)



Sel päeval oli tugev tuul, nii ma olen kogu aeg õhku täis :)



Mina ja minu assistent :)