Pages

pühapäev, jaanuar 22

Maibriti kindad, nende retsept ja ühed sokid


Viimasel ajal on kujunenud nii, et nii kui uus aasta algab, loon vardale kindateo. Eelmisel aastal, mäletan hästi, näidati 1. jaanuaril Reet ja Toomas Mae filmi "Vabaduse mustrid", mis tekitas minus kohe tohutu kudumissoovi. Sellel aastal tuli kudumissoov juba ise. No ja Maibritil oli hädasti uusi kindaid vaja, sest eelmised olid väikseks jäänud.

Alguses ma plaanisin teha kirjatud kindad, aga kuna Maibrit arvas, et ühevärvilised meeldiks talle rohkem ja mina tahan muidugi kududa ikka midagi sellist, mis kandjale endale kõige rohkem meeldib, siis jätsin juba alustatud sooniku kõrvale (sellest poleks ühevärvilised välja tulnud) ja alustasin uuesti roosa lõngaga. Roosa pole Maibriti lemmik, aga see olevat ilus. Kuna ühevärvilised kindad puhuvad teadagi läbi, tegin ikka topeltkindad.  Esimese kindaga läks üsna palju aega, sest kogu aeg oli vaja proovida ja mul polnud ettekujutust, et kas ma saan mustrikorra koos kindaga kenasti ära lõpetada. Läks õnneks ja muster klappis kenasti kinda suurusega.


Pöidla tegin kiiluga, see on kõige mugavam kanda.
Lillekimbu mustri, mille kohta Maibrit ütles "Pärnaõis", on pärit Kudumise Entsüklopeediast.
Lõngaks valisin Hjertegarni "Alpaca Silk", vardad 2 mm. Kokku kulus lõnga 100 g.
Saatsin Andrese ja Maibriti õue, et tehke kinnastest pildid ja tulid sellised :) Lõpus on üks kohustuslik puukallistuse pilt ka :)


Kuna mul on kudumine värskelt meeles ja kirjas, siis panen siia ka oma "kindaretsepti" kirja, juhul, kui keegi pole enne topeltkinnast teinud, aga sooviks :)
Kuna Maibritil on kitsas käsi ja pikad sõrmed, siis pikkuselt on kinnas umbes täiskasvanu oma, laiuselt mitte.




Maibriti Pärnaõie kindad
Vardad 2 mm
Lõng Hertegarn "Alpaca Silk", 50 g/ 167 m, tihedus etiketil on 26 s ja 34 r.

Lõin heegelketile 48 s. (Kes ei ole enne teinud, siis selle video alguses on näha kuidas ma seda teen.) Pärast saab siis heegelketilt sisekinda jaoks silmused üles korjata.
Kudusin venitatud silmustega soonikut, mis venib vähem kui tavaline, 40 ringi.
Seejärel kudusin "2 s kokku, 1 õhksilmus" et tekiks murdejoon, kust soonik hiljem pooleks läheb. Peale seda kudusin jälle 40 ringi venitatud silmusega soonikut.

Siis alustasin mustri kudumist käeseljale. Peale 3. ringi tegin algust ka pöidlakiiluga. Kui arvestada sellega, et käeselja muster asub vasakul kindal 3. ja 4. vardal ja paremal käel 1. ja 2. vardal, siis pöidlakiilu kudusin nii, et vasaku käe kindal kudusin 2. varda kuni viimase 2 silmuseni, siis kasvatasin 1 s, kudusin vardalt 1 s, kasvatasin veel ühe s ja kudusin varda viimase silmuse. Parema käe kindal aga kudusin 3. vardalt 1 silmuse, kasvatasin 1s, kudusin 1 s, kasvatasin 1 s ja jätkasin kudumist. Järgmisel ringil ei kasvatanud, ülejärgmisel kasvatasin jälle, aga nüüd on kasvatuste vahel juba 3 s. Niimoodi kasvatasin pöidlakiilu igal teisel real ja kasvatuste vahele tuli iga kord 2 s juurde. See varraste nummerdamine võib segane tunduda, nii et tuleb vaadata loogiliselt, et kuhu pöial tulema peab ja selle varda otsast teine silmus hakkab siis kiilu moodustama. Ühel juhul on see varda alguses, teisel juhul varda lõpus. Samuti võib mängida kasvatuste kalletega, mina kudusin eelmise rea silmuste vahelt ühe silmuse keerdsilmusena välja ja kalle läks siis ükskord ühele, teine kord teisele poole. Kui pöidlakiilu silmuseid oli saanud 19, tõstsin need abilõngale, lõin nende asmel 1 s juurde (tegelikult tagasi, sest üks kindasilmus läks ju enne kiilule) ja jätkasin kinda kudumist 39 ringi. Siis hakkasin kahandama nii, nagu kinnast tavaliselt kahandatakse, 1. ja 3. varda algusest ületõstmisega kokku, 2. ja 4 varda lõpust 2 s kokkku. Mustri lõpetasin nupukestega, tundus nii ilusam.

Pöidla jaoks korjasin üles ootel olevad 19 s ja korjasin lisaks 2 s, kokku 21 pöidlasilmust. Kudusin 18 ringi, kahandasin nii, et ühel ringil iga varda algusest ja teisel ringil iga varda lõpust.

Sisekinda jaoks korjasin heegelketti harutades silmused jälle varrastele, kahandasin 2 s ehk kudusin kinnast siis 46 silmusega, et sisekinnas tuleks pisut väiksem. Kõrgusesse kudusin vaid 1 ringi vähem, so 38 ringi enne kui kahandama hakkasin. Voodriosa pöidlakiilu kasvatasin kuni 17 silmuseni (s.o. kaks silmust vähem, kui põhiosal) aga kõrgust kudusin sama palju (viimase kasvatuse jätsin lihtsalt tegemata). Enne pöidla kahandamist kahandasin ühe silmuse, et kolmel vardal oleks võrdne arv silmuseid. Kõrgust kudusin sama palju kui põhiosal, sest kuna silmuseid on vähem, tuleb ka kahandusringe vähem, ehk et voodripöial tuleb nö loomulikult natuke lühem. Kui lõng pöidla kudumiseks ühendada, tuleks lõngots töö paremale poole jätta või siis see kohe varsti ära kinnitada, sest kui pöial on kahandatud on ligipääs kinda sisemusele kinni.

Lõpuks ei jäägi muud üle, kui sisekinnas sooniku murdejoonelt sisse pöörata ning kinda tipust ja pöidla tipust põhiosaga salapistetega ühendada.



Tähelepanek nr.1 Kui kindad valmis sain, siis mõtlesin, et ehk jätaks seekord nende kerge leotamise ja pesemise vahele, et Maibrit saaks kohe kätte panna, aga õnneks siiski otsustasin tavapäraselt need läbi pesta ja sain aru, kui tohutult palju see juurde annab. Kudumi nö märgviimisltemine käib kudumisega kokku nagu õmblemine triikrauaga. Ma tavaliselt lasen villapesuvahendises vees kudumil liguneda umbes pool tundi, minu meelest saavad siis kõik silmused kenasti paika loksuda ja peale kuivamist on kõik nii ühtlane ja ilus.


Tähelepanek nr. 2. Mina ei oska kuidagi vaikuses kududa. Ikka mul peab midagi taustaks mängima. Vahel vaatan järelvaatamisest mõnda saadet, aga üldiselt on telekas üsna vähe saateid, mis mulle meeldivad. Siis on muidugi Youtube, aga see kah varsti ammendab. Seekord vaatasin aga Tiina Meeri Lõngakera saateid taustaks ja see sobis tõesti kõige paremini :) Seda sama soonikut õpetab ta näiteks selles saates. Mina kunagi õppisin just nendest saadetest igasugu kudumisvõtteid ja -tehnikaid, nii et need on mulle väga armsad :)


Tähelepanek nr.3. Seda mõistavad ilmselt lõngakollektsionäärid kõige paremini, aga lisaks sellele heale tundele, mille tekitab üks valmis ja viimistletud töö, on kirsiks tordile see tunne, mis tekib, kui oma lõngavarude exceli tabelis saab mõne lõnga mahakriipsutada :)









Tavaliselt sokid minu blogisse eriti ei jõua, sest nad rändavad kohe kellegi jalga. Ja tavaliselt on nad ka üsna lihtsad parempidises koes sokid, nii et ega seal eriti midagi ei ole. Aga kuna nüüd sai kirjutama hakatud ja ühed sokid said enne kindaid just valmis, siis ka neist üks pildike.


Lõngaks Schoeller+Stahl Forissima Socka, jälle varudest (sai veel maha kriipsutada lõngu!). Vardad 2 mm ja ühel vardal 14 silmust. 

Kirjutasin oma uude Bullet Journali, et kududa tuleb rohkem. No nagu uuel aastal tavaliselt plaane tehakse. Eks näis, kuidas läheb, aga käe sai nüüd soojaks küll :)



kolmapäev, jaanuar 4

Kiire õmbluskursuse teade


Head uut aastat!
Kuna mina olen mitu kuud päkapikutöökoda pidanud, siis mul kahjuks praegu midagi eriti ette näidata ei ole. Aga vahendan seekord õmbluskursuse teateid!

Ma olen siin ennegi hõiganud, et minu ema on võtnud omale mõned õmblushuvilised õpilased. Uuel aastal oleks kohta kahele uuele õpilasele: 
- üks koht kleidi õmblemise kursusele, mis algab 17. jaanuaril 2017 ja kestab umbes 4-5 nädalat;
- üks koht jaki õmblemise kursusele, mis algab veebruari teises pooles.
Õppida saab Tallinnas, kellaajad sätitakse nii, et kõigile sobib.
Kes soovib uut aastat alustada uute oskuste omandamisega õmblemises, siis kirjutage mulle eveli.krentu at gmail.com, saadan kirjad emale edasi. Ta vastab ka küsimustele. Kes ees, see õmbleb! 


pühapäev, september 4

Mekkotehdase uus raamat, õmmeldusi sellest ning Sandri uued püksid

Nii ilus kaanepilt!

Ühel ilusal juulikuu alguse päeval eelmisel aastal ootasime koos Maibritiga Raekoja kella all, et kokku fotograaf Krista Keltaneniga ning Mekkotehdase Kirsi ja Sunnaga. Pidime minema pildistama nende uue raamatu jaoks ja Maibrit oli üheks tüdrukuks, kelle seljas uut kleiti ja jakki pildistati. Mõned kuud varem oli Mekkotehdase-tiim mulle kirjutanud ja küsinud, et kas me oleksime nõus osalema :) Ma ei tea, kas üldse oleks võimalik, et keegi sellise asja peale "ei" võiks öelda?!


Krista arvas, et võiksime pildistada kuskil vanalinnas. Aga juulikuus vanalinnas on üsna rahvarohke ja nii ma olin pisut murelik, et kas me ikka niisama kõndides leiame vaikse kohakese, kus turiste pildile ei jääks. Aga nagu ikka, oskavad emad alati head nõu anda. Nii soovitas mu ema peale mu kõhkluste ärakuulamist ühte kindlat kohta vanalinnas, kus on "alati väga vaikne". Nimelt Väike-Kloostri, Suur-Kloostri, Gümnaasiumi ja Kooli tänavad. Ja tõepoolest oli seal täiesti inimtühi, kui samal ajal popimatel tänavatel tuli peaaegu et külg ees liikuda, sest oli ilus suvepäev ja rahvast murdu. Meie vaikses nurgakeses jalutas vaid üks suur kajakas ja üks kiisu tuli aknale, kui Maibrit seal all pildile jäi :)


Maibrit sai omanimelise kleidi :) 



Krista Keltanen Maibritti pildistamas.

Ja täiesti juhuslikult leidsime sellise nurga, kus oli ka väike pingike.
Raamatu pealkiri on "Koolitüdrukute stiil" aga see, et me Günmaasiumi ja Kooli tänaval pildistasime oli samuti juhuslik, sest tänavanimesid mu ema ei maininud, need ma vaatasin alles nüüd järgi ja üks jäi ka pildile.



Tagasiteel läksime mööda Oleviste kirikust ja vaatasime, et väga ilus "taust". Tegime tiiru ümber kiriku ja leidsime ka värava, kust sisse sai. Minu meelest tulid seal veel kõige ilusamad pildid :) Ja nagu pildil näha, siis õpetab Krista nii kenasti Maibritti, et kuidas võiks seelikuga teha :) Üldse on Krista nii sõbralik ja soe inimene, et tema piltidele ei saa vist keegi mossis näoga jääda. Meil Maibritiga oli koos Mekkotehdase inimestega nii tore päev, et mul oli pärast kohe nädal aega hea tuju :) Ja aitäh Kirsile ja Sunnale pildistatud kleidi ja jaki eest - Maibrit sai need kingituseks ja need olid tema lemmikriided aasta otsa! Kui küsisin, et mida ta selga tahab panna, siis ta ikka ütles, et soome-kleidi!

Ja polnudki muud, kui aastajagu oodata ja raamat oligi käes. Eelmises postituses kirjutasin, et nii lihtsalt see raamatu kättesaamine ei läinud, käisin vist neli korda raamatupoes, enne kui see lõpuks ka poodi oli jõudnud. Ja mul ikka vedas, et ma meie pere Soome-reisi veebruaris just sellele õigele nädalale, kui raamat ilmub, oskasin ajastada! Nüüdseks olen ma seda kordi-ja kordi algusest lõpuni lehitsenud, imetlenud, unistanud. Et mida kõike tahaks kohe õmmelda. 
Raamatus on pildil olevate tüdrukute jegginsite, seeliku, pusa, kampsuni, salli, mütsi ja poiste pusa (mis on sama, mis tüdrukute oma) lõiked


Üks mu lemmikfotosid sellest raamatust.

Maibritile tegin selle pluusi, ainult et nats pikema.

Raamatus on ka kudumisjuhendeid. 

Selle pusa ma tahaks teha nii Maibritile kui endale.

Need pildid peaks olema ka Eestis tehtud.

Kes tunneb koha ära? Ma pole küll üle küsinud, aga ma arvan, et Palmses.

Ma arvan, et see ilus tüdruk on Krista tütar :)

Mulle väga meeldib, et raamatus on päris mitu juhendit-nippi, kuidas riideid üsna lihtsate võtetega ägedamaks tuunida.


Natuke Pariisi.

Lõikelehed on nagu ikka, tagakaane küljes ümbrikus.
See raamat puhus uuesti lõkkele minu õmblemistuju. Suvise rohimise-marjakorjamise käigus oli õmblemine üsna unarusse jäänud, aga Soomest koju jõudes asusin kohe kangaid ja lõikeid valima.
Alustuseks tegin Maibritile kleidi Poppari plulusi lõike järgi.


Selle laigulise kanga olin juba varem Abakhanist Maibriti jaoks ostnud, sest talle hirmsasti selline meeldib. Algul ma mõtlesin, et ehk selline kangas ja lõige kokku ei sobi, aga nüüd vaatan, et kangas võtabki natuke magusust maha. 






Mekkotehdase asju iseloomustavad minu meelest alati pisikesed, aga eriti armsad detailid. Selle kleidi kirsiks on see lips mu meelest.



Kuna Maibrit on meil "keskmisest" palju peenem, siis on poest üsna raske talle pükse leida. Ta ju tahab ka, et püksid oleks kitsad, aga siis on need talle lühikesed. Mis on aga pikkuselt parajad, on jälle laiad. Vahel on meil küll H&M-s näkanud, aga igavesti tüütu on seal viiteteist paari järjest proovida. Seetõttu olen ma vaat et kõige õnnelikum Mekkotehdase teksapüksi lõike üle. Võtsin lõike pikkusele 134, sest just selle suuruse puusaümbermõõt klappis Maibriti omaga. Pikkust panin kõvasti juurde, sest Maibrit on 146 cm. 




Kangas oli jälle Abakhanist, hästi veniv teksa. Kahjuks ei olnud raamatus seda ilusat taskumotiivi, mis raamatu pükstel on. Või ma ei leidnud üles. Nii ma siis ei osanud midagi targemat välja mõelda, kui et õmmelda taskutele Maibriti initsiaalid. Algul pidi tulema mõlemale taskule "M", aga kuna ma ei oska kahte asja ühtemoodi teha, siis tuli teisele "K". Ja mina pole süüdi, et tema initsiaalid kuulsa moelooja omaga samad on. Mina ei tahtnud siin küll mingit Adibassi teha :)
Aga lõige ise on superhea ja ma olen väga õnnelik, et nüüd saan Maibritile ise pükse vorpida. Kuna tegu on väga venivate ümber pükstega, ei ole seal ei lukku ega nööpi ja isegi mitte esitaskuid. Nii et kiired teha kah.



Ja lõpuks tegin ka Hyppy pluusi. Lisasin pikkust natuke juurde ja suuruse võtsin 140. Õmblemine läks väga kiiresti, masinaid seadistasin kauem, kui õmblesin. Kangas on jälle Abakhanist, koostist ei oskagi öelda. Selline kahtlaselt pehme, et võiks olla mingi sünteetika, samas kortsub ja kerge on maha triikida, nagu oleks jälle puuvill või viskoos. Hästi langeb ka. Triikimisel küll mingit sünteetika lõhna ei tulnud, nii et panustan puuvillale/viskoosile :)






Minu arvates on see raamat kõige parem Mekkotehdase raamatutest, sest põhimõtteliselt saab sealt terve garderoobi õmmelda. Ja lõikeid on nii poistele kui tüdrukutele. Kuna lõiked on kuni 170 cm-le, siis saan sealt endalegi õmmelda, vähemalt ülemisi otsi. Maibrit tahab väga et ma talle ka trennikoti sealt raamatust teen, kogun selleks veel vaimujõudu :)


Ja kuna Maibritile sai mitu asja tehtud, siis tegin ka Sandrile uued püksid. Nende lõige on Burdast 3/2013. Kangas on taaskord Abakhanist, selline väga pehme, paks ja veniv puuvill, natuke sametine. Võtsin lõike 134 cm, Sander on muidu 140, ja lisasin pikkust juurde, sest just see suurus tundus laiuselt paras ja oligi. Midagi ma lõike juures ei muutnud peale esitaskute voodri. Teksaõmblemise nippe sain Craftsy kursuselt "Sewing Designer Jeans"




Sander on eriti rahul, et püksid venivad nii palju, et saaks isegi spagaati teha, kui tahaks :)